väike värdu
hammas tõmmati välja! enamik nägu on hetkel veel tuimestuse all ning sõnad tulevad üle huulte läbi tõeliselt värdjalike krimasside ning kolleegid ristisid mind "väikeseks värduks". kuid tuimestus hakkab üle minema ning vaikselt juba tunnetan seda vastikut haava, mida arst mulle ligi pool tundi kaevas. peatselt hakkab valu vist ka vaigistust nõutama. igatahes raske olevat see väljatõmbamine olnud ja arst ütles, et kuna haav on paha, siis peale pehme jäätise või jogurti täna midagi süüa ei tohi - mulle see aga sobib, sest jäätis mulle maitseb.
Perearst
Olen endiselt seisukohal, et meil on väga hea perearst, asjalik ja mõistlik. Mitte, et mulle oleks väga meeldinud tema poolt pandud diagnoos, aga kindlasti olen ma nõus raviprotsessi tema abiga läbi tegema.
Tuuleveskitega võitlemine on mõttetu*
"Muuda seda, mis sulle ei meeldi ja ignoreeri seda, mida sa muuta ei saa". Ignoreerimise taktika ei ole eriti töötanud, eks pean nüüd siis ehk muutma hakkama?
*Tänases olukorras sõnastaks ümber, et "tuulegeneraatoritega võistlemine on mõttetu" ;-)
Olen õnnelik inimene....
just nii ma mõtlesin täna hommikul tööle sõites, üldse ilma igasuguse konkreetse põhjuseta.
aga nagu needus on mul peal, et niikui mõtlen ilusatest asjadest, tuleb ikka midagi hullu vahele. Aga midagi pole parata, nüüd hakkab see aastalõpu hullumeelne töötempo tehtud vigade näol endast märku andma ja kui selle eest keegi ühtegi tänusõna ei öelnud, et ma aasta lõpus kõik asjad pingutasin tähtaegselt ära teha, siis neid targutajaid, kes minu tehtud eksimust lohakuseks nimetavad, leidus küll ja veel.
Aga eks tegelikkuses töömured on mööduvad ja suures plaanis olen ikka õnnelik inimene.
Tervisesport lapse abiga
Loodus teeb oma vingerpusse. Kui alles 31.12 käisime pojaga jalgrattaga sõitmas, siis nädalakese hiljem sain teha juba läbi lume sumbates sörkjooksu kelk taga vingerdamas ning laps selle sees naeru lõkerdamas.
Peeter Karl ikka oskab näidata oma siirast rõõmu koosveedetu aja üle ning sellevõrra enam naudin ma ühiseid sportlikke ettevõtmisi, mille juurde kuulub ka asendamatu pühapäevane perekondlik ujumine.
Elu on lill!
Otsustasin, et aitab küll masendusest ning mossitamisest. Pean leidma endas positiivsust, sest kui oma mees mind ka juba melanhoolikuks nimetab, siis on asjad ikka väga viltu!
Ja mis viga rõõmustada, kui igal hommikul tervitab mind seina pealt selline elurõõmus pilt:
UPDATE: Tegelikult jõudsin järeldusele, et olin hoopis mõõnaperioodis koleerik ;-), kes peab nüüd oma masendusmeeleolust välja saama: "Koleerik on keevaline ja tormakas isiksus. Teiste inimestega suheldes reageerib ta väga ägedalt üsna tühistele asjaoludele. Vaieldes püüab teistest üle kõnelda, ägestub ja läheb endast välja. Tööd teeb väga energiliselt, pühendades end jäägitult antud tegevusele. Kuid oma rohket energiat ei jaota ta ühtlaselt, väga aktiivsele ja energilisele tegutsemisperioodile järgneb lühem mõõnaperiood, mil koleerik on tülpinud ja väsinud. Energilise loomuse tõttu võtab ta rohkem ülesandeid kui täita suudab, töötab üle ja langeb masendusmeeleollu."
masendav reede
täna kiskus hommikust saati kõik viltu ja miski ei õnnestunud nii, nagu oleks seda tahtnud, lisaks veel sant enesetunne!
homme aga pagendusse metsade vahele kaunisse loodusesse ja siis tuleb ennast rutiinist ning mõttetegevusest välja lülitada.
2008 - sportlik aasta!
Otsustasin endale seada 2008.aastaks lisaks senisest enam perele pühendumisele vaid ühe eesmärgi: saada taas sportlikke eluviise harrastavaks heas füüsilises vormis kenaks naisterahvaks!
Hea algus on tehtud, olen sel aastal juba kaks korda korralikult ujumas käinud ning kuni ujumisele taganttorkijaid jätkub, siis selle alaga tegelen ka kindlasti edasi.
