Elu taas ilus?
Kui väljas paistab päike ja elukorraldus jookseb (küll ülehelikiirusel) oma rada pidi, siis tegelikkuses on ju elu ilus! elu on lill?
Eelmisel nädalal sain hakkama nii mõnegi suure saavutusega: suutsin läbi viia inglise keelse koolituse oma kolleegidele liidriomadustest ning suhtlemisoskuste arendamisest, tõestasin ennast tõsistel katsetel (sellest ehk juba edaspidi) ning saavutasin taas teatud hingerahu tänu headele sõpradele.
Kui vaid suudaks selle tempoga sammu pidada, mis hetkel minu elus möllab, siis tegelikkuses teeb pingutamistega saavutatu mind ju õnnelikuks.
Mõõn
Kuigi tujud on viimasel ajal taas pigem positiivses skaalas kui negatiivses, siis eile oli taas tõsine nukrusehoog ning enesehaletsemise minutid.
wolli arvates olen ma ise oma masenduseperioodiga selle olukorra tekitanud, et minuga ei taheta suhelda, ma pidavat inimestest eemale hoidma. Aga mis siis teha, kui ma lihtsalt väga tihti tunnen viimastel kuudel, et ei jaksa olla seltkonnas, tahan küll, aga mingi suur kurbus on hinges, mis ei lase kuidagi nautida ümbritsevat õnne ja siis selle asemel, et ka teiste tuju rikkuda, kipun oma muremõtete ja pisaratega pigem teistest eemalduma.
Kuidas saaks küll nii, et elu oleks taas lill? Isegi alanud päikselised ilmad ei suutnud asja paremaks teha, sest ikka nägin kõiges vaid seda negatiivset poolt ning oma ootuste mittetäitumisel ei suutnu olukorraga leppida.
Kuidas küll saada oma elu õigesse rütmi tagasi?
Rulluisutamise ja jooksuhooaeg alanud
Jooksmisega on nii, et eks hommikuti püüan vahelduva eduga joosta ikka juba üle kuu aja, aga ametlikult sai siis eilsel Stamina jooksu esimesel etapil ka seltskondlikult joostud.
Täna aga suutsin peale pikki vastupuiklemisi ka rulluisud üle hulga aja alla panna - mis nad ikka voodi all tolmu koguvad, olgu parem kasuks! Igatahes esimese korra kohta pika aja jooksul, oli enesetunne päris hea. Poja jalgrattaga ees väntamas ning mina taga ukerdamas, oli ehk pealtvaatajatele parajalt humoorikas vaatepilt, aga enestunne sai hea. Kuna ring läks veidi pikaks, siis tagasiteel poja väsis veidi ning seetõttu suutsime veelgi koomilisemat pilti pakkuda, kus poiss jooksis ees ning mina ukerdasin uisutada nii, et lükkasin samaaegselt ka laste jalgratast. Kui muud ei saanud, siis naha sain märjaks küll ja naljakas oli ka.
Peab ikka selle spordi teema regulaarseks ja igapäevaseks tegema, ehk siis saab jaanipäevaks asja ka ;-)
Hiinas käidud!
Kindlasti soovitan minna: meie visiit piirdus küll pigem Pekingiga, kuid seal on piisavalt palju nii kultuurireisiks, meelelahutuseks, ajaloohuvilistele ning ka shoppamismaniakkidele. Ja kindlasti hulganisti tõelise hiina köögi austajatele - vähese raha eest väga palju gurmaanidele.
Esiteks tuleks kummutada mõningad müüdid: Hiinas ei ole must-räpane, ei ole ülerahvastatud ning Pekingi õhk ei tundu sissehingates mitte kriipsu võrra ka saastatum kui seda on näiteks õhk Tallinnas tipptunni ummikute ajal. Arvestades, et aga selle linna 18 miljonit elanikku liiguvad ringi u 2 miljoni autoga, mille vahel ukerdab 10 miljonit jalgratast, siis parim-turvalisim ja mugavaim viis liiklemiseks oli lisaks oma kondimootorile siiski takso (eesti rahas vaid 3 krooni kilomeeter).
Kohalikud ise on ülisõbralikud (kohati ehk liigagi, kui nad püüdsid Peeter Karlile igal ajahetkel pai teha ning iga kolmas soovis Peetriga koos pilti teha), aga peale hiina keele nad tegelikult suurt midagi ei räägi. Inglise keelt saab kasutada tõelistes turistikohtades ning vene keelt suurematel turgudel ;-) Samas kui keelest rääkida, siis tänavasildid, suuremate restoranide menüüd ning ka enamike vaatamisväärsuste piletiinfo on täiesti kättesaadav ka inglise keeles. Eks seda, et Peking olümpiaks valmistub, oli ikka tunda igal sammul: väga palju oli nii majade kui ka teede ehitusi, kõikjalt võis leida korralikke ühiskondlikke tualette ning kõikvõimalikes kohtades laiutasid olümpiarõngad tekstiga Beijing 2008.
Meie programmi kuulusid kohustuslikud elemendid: Hiina müür, Keelatud Linn, Taevase Templi park-väljak, palju uhkeid parke ning veelgi ägedamaid söögikohti ning restorane, fake-market ja turukülastus, lõbustuspark ning loomaaed. Peeter Karl oli kogu reisi ülimalt vapper ning ringi joostes jalutas meiega koos läbi kõik vaatamisväärsused ilma jonnita ning praktiliselt ka süles tassimiseta.
Kogu reis oli kosutav, lõõgastav ja mõnus...
