Nädala autoroolis!
Kokku kogunes 1600 km, pole paha - pälvisin ka uue ametinimetuse - Baltic courier ;-)
Kogu see väsimus mõtetes ja kehas oleksin pidanud jääma ikka koju puhkama... Nädalavahetus oli tõsine läbikukkumine ja pettumus, kuid ma loodan juhtunust ja oma reaktsioonidest ikka tõsiselt õppida või õigemini peaksin edaspidi veidi teistmoodi käituma, et end õnnetustest ja pahandustest eemale hoida.
Start loving my life!
Elu on ikka ilus ja mulle tundub, et see töökoht meeldib mulle.
Eile sai istutud autorooli, et Läti-Leedu vallutada ning tänaseks õhtuks on 700 km ja 7 adidase paika vallutatud. Vahelduva eduga vestlused inglise ja vene keeles, palju muresid, probleeme ja lahendamist vajavaid sasipuntraid, aga siiski emotsionaalselt positiivne õhkkond ning igati soe vastuvõtt. Uusi mõtteid, tundeid, emotsioone ning teadmisi on tõsiselt kuhjaga juba nendest kahest päevast, aga tagasi koju pääsen alles reede õhtul...
Leedu on aga ilus, teed on super ja ega päikesepaisteline ilm ka sugugi paha ei tee - autotermomeeter näitas mulle täna päeval lausa 24 kraadi vahepeal!
Selline elu mulle aga sobib* - pidevalt liikumises, palju ringisebimist päeval, väikeseid kokkuvõtete tegemised-postkasti korrastamised õhtul ning olen avastanud, et õhtune lühike, aga tõhus trenn hotelli spordisaalis on just selline sobilik asi päeva lõpetuseks. Kui suudaks sellise igaõhtuse treeningu regulaarseks teha, siis oleks mu enesetunne tõenäoliselt kogu aeg positiivsuse skaalas - füüsiline koormus võtab küll füüsilist energiat, aga annab tohutult palju vaimset juurde.
Life is beautiful!
*
Kui saaks kuidagi vaid üle sellest kripeldavast süümepiinast, et oma pisikesest pojast nii palju viimasel ajal pean eemal olema...Aga tema jaoks püüan pühendada nädalavahetused.
Introduction training a´la adidas
... totaalne ajuloputus koos jooksuõpetuse ja füüsiliste katsetega!
aga mina olen ikka rahul, sest IMPOSSIBLE IS NOTHING!
UPDATE: Täna päädis asi tõelise tootemarketingi ning kick-boxing treeninguga - higi, vaev ja pisarad! Aga nagu ütles mu ülemus, et see tunnine treening oli sama nagu on töötamise adidases - raske aga lõbus!
Esimene lähetus adidases
1. Ootasin väljalendu Stockholmi Tallinna lennujaamas u 1,5 tundi kauem ettenähtust
2. Lennukiks osutus vägagi kolisev-logisev-kitsaste istmevahedega Saab 340, kus minu ette istus vägagi kogukas meesterahvas, kes eesistme mulle konkreetselt sülle surus.
3. Lennuk otsustas laskumisel turbulentside tõttu teha selliseid trikke, et minu senine lennukogemus osutus naeruväärselt lihtsaks, ikka päris kõhe oli, kui 45 kraadi ühes suunas vahetus hetkega järsult 45 kraadiga teises suunas ning kõhus oli samaaegselt tunda vabalangemist.
4. Taksojuhiks osutus vanem meesterahvas, kes suhtles minuga vabalt rootsi keeles, panemata tähele, et ma vastasin inglise keeles, ise samal ajal
piiparile tulevaid teateid näppides...
5. Kõige selle tipuks otsustasin ennast premeerida sushi ja siidriga ning nüüd on elu taas ilus!
Homsest hakkame asjalikuks ;-)
